Saunakultuuri(tuse)st ja muust

Lähima kuu jooksul koduseid nädvahetusi jälle pole, a möödund 2 kuu jooksul mul neid tervelt 2 tk juba oli ka - eniveis, kodused nädvahed on nõrkadele. Sedavõrd nõrk ma juba olin, et jätsin talvelaagrisse minemata, a mõni nädvahe peab siiski tööd ka ju tegema - iga nädvahe on vaja mingi ettekanne kuskil pidada ja ehkki mul ettekandmise kui sellise vastu ple midagi, siis mulle meeldiks nende ettevalmistamistega veidi rohkem mediteerida, aga praegu seda võimalust ei ole.

Vahepeal käisin molbio talvekoolis ja sain kinnitust sellele, et need päälinlased on ikka puhta hullud - saunas olid nad riietega ja mite ainult tibid, vaid ka mehed. Ma mõistan küll, et kui vahepeal üks leiliruum välja lülitet oli, polnud seal tõesti liiga soe, aga muarust soojendab käterätt paremini kui päevitusriided. Mul jõudis alguses kohe täitsa masendus tekkida, aga õnneks hakkas mingi hetk tartlasi rohkem sauna voolama ja tekkis veidi inimlikum tunne. Üks nõrgema närviga tartlane läks küll selle massipsühhoosiga kaasa ja ajas ka endale süüdlaslikult riided selga, aga õnneks suhtub enamus tartlasi sauna siiski sügava respektiga st neil ei tule pähegi sellisele üritusele mingeid riideid kaasa võtta. Olgugi, et elektrisaun, aga leiliruumis sai ikka sellise kuuma üles, et polnud probleemi lumme jahutama joosta ehk siis ma ei taha teada, mida sünteetika sellises kuumuses tegema hakkab.
Ja enne, kui keegi hakkab kurtma selle üle - nagu seal kohapeal - et aga nad ju niikuinii vaatavad, kuima paljalt olen, tehke mulle selgeks, kuidas nt ülerahvastatud leiliruumis, kussa praktiliselt oma varvaste peal krõnksus istuma pead, midagi võimalik näha on (ja sellistel üritustel esineb mitteülerahvastatud leiliruumi harva). Aurusaunast ma ei räägigi, seal pidi uksepeal küsima, et andeks, kas siin on veel ruumi - kuisa ei taht kellelegi kogemata sülle istuda.
Igatahes - ma teistes talvekoolides/konverentsidel/jne pole sellist asja näinud (Eesti omadel muidugi, seal läänes neil saunakultuuri suurt ple ju). Maidea, kasse on see päälinna sündroom v kasvab uus põlvkond peale või mõlemat korraga, aga masendav igatahes.
Aga saunal endal polnud vigagi, ehkki ruum ise ei soosinud kuidagi teaduslike arutelude veeretamist ja seltsielu. Ent mõlemal õhtul oli võimalik pärast sauna suuremasse puhkenurka minna, kus sai keskustelu jätkata. Natukene aega ma seal ka jõlkusin ja kuivasin ning teel oma tuppa leidsin hotelli pealt veel mõned saunalised, kes ei saanud hästi aru, kus nad täpselt on ja miks nende tuba ühtäkki ära kadunud on. Juhatasin nad kenasti õigetesse tubadesse ja läksin ise ka magama ja tegin seda kuni jrgmise päeva esimese sessiooni lõpuni - lõppeks läksin ma sinna ikkagi riläksima, mitte hommikuti vara üles ärkama.

Ahjaa, ja jätkuks üleeilsele õhtule küsimus suurele ringile - mis liik see alumine on (ülemine määrati hostaks vms)?
Taimede taga on Björk muidu, kui kedagi see pisiasi huvitama peaks

Tänaomuk helistas mulle üks müügimees, kes soovis mulle head nimepäeva - mite et ma sellisest päevast kunagi suuremat numbrit teind oleks, aga igal juhul palju originaalsem sissejuhatus kui võltsmurelik küsimus, et kas ka mina olen tüdinenud igakuistest suurtest veearvetest või et kas mul on kunagi loteriiga vedanud. Igal juhul olin ma palju varmamalt valmis ära kuulama tema pakkumise, mis tglt polnudki läbi aegade kõige mõttetum - mingi ökofirma dušiotsik-vidin, mis pidi aitama ca poolevõrra veekulu vähendada ilma survet vähendamata. Ja seda on testinud ja heaks kiitnud ka Tartu ülikooli teadlased - on see õige või mitte, aga igal juhul töötab vähemalt minu osas paremini kui briti teadlased või pr sõltumatute teadusuuringute labor. Igal juhul me lahkusime sõpradena ja kui ma selle paberilipaka, kuhu ma nende koduka adre üleskirjutasin, üles leian, siis ma isegi täitsa vaatan seda. Selliste ökopakkumiste vasta on mul ka oluliselt vähem kui õhtulehe tellimuse või kodunduskokandusraamatute vasta.
Ja teil on veel veidi aega jäänud mind mu nimepäeva puhul õnnitleda, midagi mahamüüaüritada mulle selle käigus ka tingimata eipea. Bliuone mulle!
Muidu on homme varahommikune isaste verevõtt ja eile valiti mind esmaabi erialagrupi juhiks ka selleks aastaks. Neil teemadel õnnitlusi vastu eivõta.

Puhata ja mängida

Nägin mõned päevad tagasi unes, kuidas mulle taheti mingit vana suurt kobakat mobiiltelefoni maha müüa - aga telefoni tegi väärtuslikuks see, et sellel oli ka trenažöör käelihastele pluss veel mingid vähemtähtsad lisavidinad - võimalik, et kohvikeetvad ja munapraadivad, a trenažööri kõrval need kahvatasid ja seepst täpselt meele eijäänd. Kusjuures müüja ise arvas, etal õnnestus mind hinnaga tõmmata ja mina olin täpselt vastupidises veendunud.

Seep see on, kui on võimalik iga päev jõusaalis käia. Aga nüüdseks olen tsiviilis tagasi ja katse on juba täistuuridel käima lükatud, esmasp varaomik on esimene veristamine. Aklimatiperiood võinuks pikem olla, hämmastavalt kiiresti harjub ikka mugavustega ära. Eks nüüd tuleb kiiresti ebamugavuste st katseperioodiga jälle harjuma hakata.

Selleaastasel kolmekuningaennustamisel ma osaleda ei saand, seega pole mul õrna aimugi, mis mind ees ootab. Seda enam, et eelmiste aastate ennustused on ikka väga täppi läind alati. 1. jaanuari tegevusi ma parem meenutama ei hakka, ühel aastal läks see ka väga pahasti täppi, nii et edaspidi olen ma sel päeval kõige ohutuma variandina pigem logeleda katsunud.

Bliu one

Üks minu alateadlikke suuremaid hirme on vist see, et inimesed tulevad mu sünnipäevale ja jäävad nälga. Seepst planeerisin algselt oma sünnipäeva sel aastal vahele jätta, kuna ma tõesti ei viitsinud läbida sellele eelnevat toidulogistika kadalippu - lõppeks lahendasin olukorra nii, et ikkagi pidasin, a pasundasin kõvasti teemal oma-toit-kaasa. Südamerahustuseks valmistasin siiski ise ka minimaalselt ühtteist, katsudes sihilikult mitte üle pingutada, a tulem oli nigut enamasti st jääke jagus järgmiseks ja ülejärgmisekski päevaks. Uah!
Sünnipäevaliste osas toimib ikkagi Pareto ehk 20/80 printsiip - sada in kutsud ja 20 tuleb kohale. V umbes nii. Kurb on see, et mõnda inimest kohtadki aint kord aastas oma sünnipäeval ja see oli vist ka üks motiividest ikkagi pidu teha. Sest 10 sellisest in 2 ikka kohale tuleb.
Tglt suurel hulgal rahuolevate inimeste nägemine mõjub kah positiivselt - rääkimata veel intelligentsetest diskussioonidest jms.
Ja napilt-napilt jäigi mul see nädalavahe militaarvabaks, ehkki kuni viimase hetkeni oli kahtlane, kas metsalaager vajab lisaesmaabijõude või mitte. Tulevaks nädvaheks pean langetama raske valiku - kas olla aint 1 päev metsas ja minna laubaõhtul glämmipeole või jäädagi laubaõhtaks metsa ja istuda ööläbi toitlustustiimil abiks telefonivalves. Ei mõista kuidagi üht teisele eelistada, aga võimalik, et olukord laheneb minust mittesõltuvalt.
No ja - kinke mulle tglt kah meeldib saada. Mhulgas on mul nüüd väikese My´ga käterätt, käsitsitehtud draakoniga tass (ma tean kedagisi, kes selle nägemise peale kadedusest rohilaseks lähvad), raamatuid ja mõned kinkekaardid.

Kuisul on vähemalt 10 eri tähtaega, siis tasuks need tähtsuse järjekorras endale kuhki väljakirjutada, et ei juhtuks nii, nagu minul - oled täitsa kindel, et tolle info edastamise surmaliin oli 30. märts, siis aga avastad, et tglt hoopis 11. märts.

Õnneks pld tegu millegi fataalsemaga kui faktiga, et ma pean ilmselt veel aasta otsa püksade asemel seelikut kandma. Vaevalt, et kellelgi peale minu sellest faktist kahju on, aga tuleb tunnistada, et seelikud söövad sukkpükse ja minu keskkonnateadliku mõtteviisiga ei lähe sukkpükste ühekordne kasutamine üldse mitte kokku. Vbla see on minu individuaalne probleem, aga sukkpüksid on riideesemed, mis hakkavad jooksma juba paljalt sellest, kui nende peale veidi ebasõbralikuma pilguga vaadata.

Professor saatis meile emaili teemaga "kirjanduslik nädalalõpp":

Elektriku proua kutsus tuttavad klemmid külla.
Elektrik näitas ennast heas valguses.
Joonestaja tõmbas öösel ringi.
Ilukirurg tegi suured silmad.
Psühhiaater peksis segast.
Kaevuri töömälestused olid kirkad.
Tuukril olid näpud põhjas.
Mööblitisler kirjutas sahtlisse.
Striptiisitar näitas ennast heast küljest.
Geenitehnoloog tegi sääsest elevandi.
Majakavaht tõmbas uttu.
Saekaatrimees hoidis pöialt.
Timukal sai poodutest kõrini.
Elektrikud pandi pingeritta.
Juuksuril oli karvane tunne.
Aiategija hakkas lipitsema.
Keemik tegi võõrale naisele lähenemiskatseid.
Kalamees luges võrguväljaannet.
Krematooriumitöötaja ei teadnud tuhkagi.
Matemaatik jagas matsu.
Purjus müürsepp pani autoga seina.
Fotograaf ilmutas huvi.
Puudega inimene otsib ahjuküttega korterit.
Esikust kostab samme - mantel läheb moest ära.
Paks naine pidas peenikest naeru.
Ja öövalvur on meil ka päevinäinud....

meem

Külli saatis mulle mingi blogimeemi, mille vastamise ja edasisaatmise tulemina ei ähvardata küll needuse jms, aga mine sa tea, eksole, äki saab veel teada, kui vana oli kojamehe vanaema - seega siis(kopipaste):

1. Leia oma vanadest blogikirjutistest teemad, milles kajastuksid järgmised sõnad/ teemad ning lingita need. Klge ma olen seda blogi oma mitu aastat ikkagi pidand, tõesti eijaksa kõike seda läbi kammida ja veel vähem lingitada, ausalt.
Sõnad oleksid: pere (kui ma just Durrelli tsiteerinud ple, vist mitte); sõprus (eee...ööö...ääää, minuteada ple); armastus (vt minu viimane postitus ja minevaaastane esimene); mina ise (vt minu peagut kõiki postitusi); mida iganes (vabavalikuline teema, mida tahaksid esile tuua - maidea, mul on liiga palju erutavaid teemasid - a lugege Meegomäe memuaare nt). Ah maidea, saatke mulle natukene erutavamate teemadega meeme.

2. Anna 5:le blogipidajale meemi “teatepulk” edasi. 2 neist peaksid olema Sinule uued blogitutvused. Mhmh, Helen ja Madli ja Kaja, kui viitsite; kes siia lehele satub ja mind hästi ei tunne, võib ka teatepulga võtta.
3. Meemi saanud blogipidaja kopeerib reeglid tehtud! ja lingitab talle meemiulatanud blogi ka tehtud!

ps. Mina sain 85. Aga teie?

Astauus

Aegapole aegapole aegapole - üldse mite rohkem hakanud olema kui enne kaitsmist. Aga närvipinget on vähem (vähemalt hetkel veel) ja selle üle tuleb küll ainult rõõmu tunda.

Tagasivaat eelmise aasta lõppu - sain diplooma pidulikult kätte. Kostüümeprobleemi lahendasin lihtsalt - NKK pidulik vorm; kutsel oli kirjas "aumärkidega", mujal ma neid niikuinii ju kanda eisaa - ja mulle üllatuseks tekitas see kaheksakümnendate stiilis mittevägahästiistuv moeröögatus omajagu furoori. Vaevalt et just see moeröögatus kui selline, pigem embleemid ja aumärgid. NKK sai promo igatahes niiet vähepold. Lähemad ja kaugemad prominendid tulid ennast mulle tutvustama, et minuga tutvuda - v mite just minuga, aga minu kostüümega pigem siis. Huvitaval kombel üks inimene pidas isegi vajalikuks uurida, mis erialal ma doktori sain. Ülejäänute jaoks oli see täiesti ilmselt ebaoluline info. Niipalju siis sisemisest ilust - kui doktorikraad seda sisu ilusamaks muutma peaks. Paar lugupidamatumat tegelast leidsid mind (=mo kostüümet) sarnanevat "Allo, Allo!" Helgale ja uurisid, miks mul vastavat soengut pole. Vaatamata kõigele (igas seltskonnas, kuhu mind rajalt maha võeti, pakuti kompensatsiooniks ka veini v konjakki) õnnestus mul siiski väärikus säilitada ja mõistlikul ajal ennast kodo vedada.

Pärast netiülekande vaatajad kinnitasivad, et Karis olevat silmnähtavalt muhelenud mulle diploomi üleandes. Ilus oleks ju mõelda, et selle emotsiooni minu väline ilu esile kutsus, aga mine tea, äkitse meenus talle ikkagist minu sisemise ilu (viha)purse ca pooleteiseaastatagusest ühisest olengust, mis sai alguse botaanikaaiast ja õhtu polnud enam ammu väga poisike, kuime sealt ühisrindena linna peale laiama läksime ja mingisse raeplatsikõrtsu maandusime. Sai söödud ja joodud, naaberlaua sommidega võistlulaulmist tehtud, mis päädis hümni laulmisega, ning - tsiteerides Petsi - lihtsalt töralörajuttu aetud, sekka ka veidi asjalikku. Ma ei mäleta täpselt, mida Karis ütles, aga juttu oli Petsist v millestki temaga seotust igatahes ja rektor ei teinud seda minu arvates mitte just kõige lugupidavamal moel - kõnealune oli täiesti kaitsetult kuuldeulatusest väljas laua peagut teises otsas ja kõigi märkide järgi kahtlustas, et ta võib varsti hakata veidi vinti jääma - igatahes mina kuulsin seal selgelt tögamise noote. Ma ei mäleta ka seda, mida mina täpselt ütlesin, kuima peagut kõhuli lauale viskusin, et kindlalt Karise kuuldeulatusse jõuda, aga ma andsin üsna üheseltmõistetavalt märku sellest, et tema taoline avaldus mulle mitte ei meeldinud ja me võiks selle üle lähemalt diskuteerida nelja silma all. Olgugi, et ma üritasin siiski säilitada teatava viisakuse (mida minu tulisus küll veidi varjutas) ja minu nägemist mööda oli tegu üsna lugupidava duellilekutsega, muutusid kõrgemad (Karisest madalamad küll) ülemused üsna murelikuks ja hakkasid oma töökoha pärast kartma. Aga tuleb tõdeda, et Karis on aumees, sest sellest intsidendist ei tulnud mingeid tagajärgi ei meie instale ega ka minule.

Analoogne, a vastupidine juht leidis aset Laitse workshopil saunas - jällegi ma konteksti ei mäleta, aga ilmselt mingi lõõpimine käis, mille käigus Männa heatahtlikult torkas minu aadressil midagi stiilis "kes-oleks-võinud-arvata-et-sellest-rumalavõitu-tüdrukust-jne-jne-eksole". Mina olin täitsa nõus selle soovimatu tituleeringuga, aga Pets läks väga põlema ja kuna - õnneks - midagi käepärasemat kui vesi polnd, siis lainetas mullivanniümbrus päris soliidselt, enne kuime Marega teda maha jahutada suutsime. Eksme mõlemad hiilga oma veidi ebaadekvaatsete tõlgenduste ja ülekeevate reaktsioonidega vahetevahel.

Kolmekuningal sain täpselt sama paketi mis mineva aasta ehk siis 2xpalju päikest ja armastust. Mite etma väga kurdaks, aga nii võib viimaks veel päikesepiste saada aastate lõikes. Mõõdukalt päikse vastu pole mul ju midagi, a siiski olen ma see ineme, kes ennast üle 25 kraadi juures enam liiga mugavalt ei tunne. Uues elamises õnneks talveajal vähemalt seda ohtu pole - aknad on ikka väga sitad. Aga kus on kirjas, et toas tingimata üle 18 kraadi olema peab (viimasel nädalal ple nii kõrgekski tempi veel saanud). Ükskord, kui palju inimesi käis, tõusis 20-ni, tükk aega oli imelik magama jääda. Ega me üliinnukalt kütta kah pole üritanud, aga naabrid juba lohutasid, et nemad ei saa oma palju väiksematki korterit kuidagi soojaks. Täpsustamata jäi küll, mis temp nende jaoks soe on.
Igatahes vahetasin ühe palju päikese Krahvi väikse läpaka vastu. Mite et ma sellisest asjast hirmsasti puudust tunneks, aga teised pakkumised olid veel närusemad ja paremaid asju lihtsalt ei pakutud.
Ehkki kui ülekantud tähenduses tõlgendada - ehk siis meelevaldselt endale meeldival moel - siis mineva aasta säras mulle ikka päris palju - aumärke ja kraade ja au ja kuulsust ja. Aga siiski, mõni aasta võiks rahulikum kah olla.