Friday, April 04, 2008

Prügist

Juba enne selleaastast prügisortimiskorraldust oli minul suhteliselt lihtne keskkonnasäästlikult prügiga majandada, kuna meie maja juures olid kenasti nii vanapaberi- kui ka klaastaarakonteinerid. Igane põlev substants läheb minul loomulikult ahju, kõduneva olen poetanud kuuri taha, ehkki seda ametlikult vist ei soosita, märgistusega taara viinud kenasti taarapunkti v jätnud kilekotiga prügikasti kõrvale, kust see enamasti väga kiiresti kaob, seega aktiivselt kasutasin ma küll ainult seda klaastaarakontenerit. Konteinerite tühjendamine tollal oli... noh, ütleksin julgelt, et rahuldav. Mõnikord küll tekkisid nende kõrvale väikesed hunnikud, kui konteinerisse enam ei mahtunud, aga üldselt tühjendati neid üsna rahuldavalt.

Uue prügimajandusega muutus see ahtake klaaskonteiner kõigi pakendite konteineriks ja kuniks see seal seisis, oli ta ühtlaselt ja permanentselt ümbritsetud prahihunnikutest ehk siis kõik see, mis konteinerisse ei mahtunud - ja seda juhtus kahetsusväärselt harva, kui sinna midagi mahtus - visati konteineri kõrvale, sest kui keskkonnateadlik kodanik oma pakendihunnikuga kuskilt kõrvalkvartalist konteinerite juure jalutab, siis oleks ju palju nõutud, et ta selle sama hunnikuga tagasi jalutab või siis Karlova pealt muid konteinereid otsima hakkaks - ja vähetõenäoline, et ka need juba täis ei ole. Loomulikult paneb ta oma pahna konteineri kõrvale teiste juure ja heal juhul on ta selle koodanud kuhki kotikesse, mis on kenasti kinni seotud, kehvemal ja enamikel juhtudel on aga kotike lahti ja selle sisu katab peagi ebaühtlaselt konteineri mitte paraku enam just lähima ümbruse. Paraku asub kohe sealsamas ka lasteaed ja sealne personal tundus olevalt tugevalt häiritud sellest, et lasteaia õu ka peagi suhteliselt prügiseks muutus ning ilmsesti teavitas sellest ka vastavaid instantse. Lahendus oli ülimalt elegante - mida ikka teha, kui konteinerid ei mahuta piisavalt ning nende ümbrus seepst prügimäestuma hakkab ja seetsinane nähtus linnaelanikes rahulolematust tekitab - konteinerid tuleb siis üldse minema viia, elementaarne, watson! Pole konteinerit, pole ka prügi ega seega probleemi. Ehkki vanast harjumusest tassiti sinna mingi aeg ikka veel vanapaberit ja pakendeid ja konteineri puudumisel see rämps lihtsalt maha pandi, vbla naiivses lootuses, et konteinerid sinna ikka tagasi tulevad ja prügi siis ka minema toimetatakse. Aga ei tuld kontenereid tagasi ja pikapeale kadusid sealt ka prügihunnikud, ilmselt vääramatute loodusjõudude tegevuse tulemina.

Pröögata mingitesse prügimajandusega tegelevatesse instantsidesse ilmselt mõtet ei ole, sest niigi kurdetakse juba leheveergudel, et tegeleda jõutakse pelgalt 20% taaskasutatavatest jäätmetest ning et seetõttu ei ole mõtet ega ka võimalik rohkem konteinereid panna või neid siis tihemini tühjendada. Longab see säästlik prügimajandus kõigi oma olemasolevate jalgadega. Aga sellele vaatamata kogun ma lolli järjekindlusega ikkagi pakendeid eraldi ja passin peale, kui naabernaaberkvartali vastavad konteinerid mahutamisvõimelised on ning kuniks neid sealt ära korjatud pole ümbritseva keskkonna prügistumisevältimiseks.

9 Comments:

Anonymous Anonymous said...

On mõtet pröögata küll: mulle jäi kõrvu, et jäätmekäitlejad on kohustatud vastu võtma 100% pakendeid olenemata sellest, kas nad jaksavad neid ümber töödelda. Point on selles, et klient saaks pakendist ilma rahata lahti ja jäätmefirma peaks sellega vaeva nägema, siis loodetavasti kasseerivad nad selle kulu kaupmehelt sisse ja äkki jõuab siis kunagi ka kaupmeestele pärale, et ei maksa kõike kümne kile sisse mässida. Tõenäoliselt panevad nad selle kulu toote hinnale otsa, aga see peaks jälle soosima vähem pakendatud kraami ostmist, mis on ju kah hea (ja kaupmeestele jõuab pärale, et vähempakendatud kraami ostetakse paremini etc). Ja enivei, kui inimesed peavad pakendite äravedamise eest maksma, ilma et nad ise süüdi oleks, et need neile pähe määriti, on see ju ebaõiglane - kui nad pealegi on selle niikuinii kauba hinnaga koos juba ükskord kinni maksnud.
Kui õnnestub leida konteiner, siis nende peal on üldiselt telefoninumber. Ma arvan, et kui VÄGA palju kurje kõnesid tuleb, võivad nad isegi jalad kõhu alt välja võtta.

1:25 AM  
Blogger ulvi said...

ahah, no äkki ma siis võtangi pröökamise kätte. kaupmeestelt tasuks sisse nõuda küll - ma olen ennast paaril korral juba seaks vihastand, kuima olen pidand mingit toiduainet ca kolmekordsest pakendikihist välja õngitsema.

11:46 PM  
Anonymous Anonymous said...

Üldiselt on iga pood kohustatud kuidagi oma pakendid ise vastu võtma - vaatasin pakendiseadusest:
"§ 10. [...]
Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa.
[...]
§ 20. Pakendi tagasivõtmine
[..]
(2) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel pakendi taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja -pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohandatud punktis."

Pangem tähele: vahetus läheduses.

ja järgmiseks:
"§ 30. [...]
(1) Pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni."

Kas siit ei kuma mitte lootus, et kui iga kord kaevata, kui pood ei ole pakendiasja korda ajanud, siis peaks nad iga kord trahvi maksma? Üks kord viiskend tuhhi võib korraks köhida olla, aga kui iga päev? ja mitu korda?
Ei, ega ma ässitaja ei ole :)

Ah jaa, kellele kaevata:
"kohustuste täitmist kontrollivad Keskkonnainspektsioon, Tarbijakaitseamet, Tervisekaitseinspektsioon ning Veterinaar- ja Toiduamet." Kui minna pakend näpus kohale ja lahti ei saa, peaks see vist tarbijakaitse rida olema.

3:53 AM  
Anonymous Anonymous said...

Seaduse enda viimane versioon on siin:
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12906942

3:54 AM  
Anonymous Anonymous said...

ja mis puutub sellesse, kui poed on end taaskasutusorganisatsioonide abiga kohustusest vabaks ostnud, aga need organisatsioonid ei viitsi konteinereid püsti panna, siis uuest aastast peaks tulema täpsem seadus, et tiheasustusalal peab asustustihedusest olenevalt olema kas iga 500 m või 1000 m raadiuses konteiner.
http://www.pakendiringlus.ee/ee/web/news/news/210

4:01 AM  
Blogger Kaja said...

Lärmata võib alati, aga kas sellest kah miskit kasu just on...
Olen vist liiga pessimistlik selle jaoks.

3:12 AM  
Blogger ulvi said...

no pmõtteliselt uuristab ju ka pidev tilkumine kivi sisse augu, aga lihtinemesed paraku ei viiitsi seda pulli läbi teha, kiruvad endale nina alla ja viskavad tavakonteinerisse. mina olen mudugi piisavalt kiuslik, et oma õigusi teades lärmama kukkuda - kuise naaberkvartali konteiner jrjkordselt ummistunud on, siis võtan tõesti kisamise ette.

6:40 PM  
Anonymous Anonymous said...

Eve ei oleks kah idaeurooplasena selle peale tulnud, et katkised tassid poodi tagasi viia, aga kui läänerooplane Ulrike talle seda soovitas, siis viis ja saigi raha tagasi... Eve esimene mõte oli kah, et nagunii pole midagi kasu.

7:59 PM  
Blogger ulvi said...

ekse ole paratamatu, et meil kipub seda idaeurooplase suhtumist liialt olema, no et hea, et katkisegi sai vms. aga selle koha pealt tuleks läänelikumalt mõtlema ja tegutsema hakata küll.

1:40 AM  

Post a Comment

<< Home