Ever dream

Käisin täna esimest korda sel hooajal latiinotrennis ja ega ma olnudki väga üllatunud. Et nad selle ajaga on uut tantsu edasi võtnud ja mitte vähe ja et selle koreograafia on tüüpiline Ingrid ehk siis ülehelikiirusel enda kaheksasse- ja sealtväljakeeramine, mis näeb hea välja ainult Ingridi esituses. Uijah. Üldiselt hakkab mul selles valdkonnas mot.kriis tekkima ja mite seepst, et ma eriti palju aru ei saanud, mis toimus, ja mis oli ka loogiline, ehkki ma sain isegi üllatavalt hästi reale. Mot.kriis ses mõttes, et kas mul on enam selles valdkonnas endale vaja midagi tõestada.

Ja see lugu, mille järgi tantsu tehakse, mind kah eriti ei inspireeri. See ainumas lugu, mille peale ma ennast kõhklematult vähemalt üritaks kaheksasse keerata, seda kava enam ei tehta. Olevat rasked üleminekud. Pühamüristus, ütleks ma selle peale.

Hambaarsti juures käisin ka täna ja see ei olnud liiga hea liigutus, sest järgmise aja, mis pidi üsna kindlalt olema nädalapärast, kuna mu juurekanalid harutati lahti ja topiti sinna mingit ajutist soga, mis liiga kaua sees olla eisaa, sain ma täpselt selleks ajaks, kui ma plaanisin metsavahele veeblihakatisi laskma minna ehk siis lahingukooli veeblikursusele vastutegevust tegema. Ja sellest on mul kohe sügavalt kahju. Tegu oleks olnud muidugi sellise üsna mugava lösutamisega omal positsioonil ja öösiti kuivas ja telgis ja puha. Oh, ja teine asi ka veel - laubal toimub köieõppus ja mina olen selleks ajaks ennast juba oma tädi juubelile lubanud. Noh, selline tüüpiline nädalavahe jälle, kus mitu konkureerivat üritust - NKK matk ja õhtune laskmine kah samal ajal.

Hambaarstist veel niipalju, et vaatamata sellele, et iga kord mind seal ka pisut retsitakse, mulle jätkuvalt meeldib seal käia. Maimäleta kasma olen juba siin filosofeerinud selle üle, et hambaarsti juures meeldib mulle ikka kordades rohkem käia kui nt juuksuri juures. Mis tuleneb ilmselt sellest, et juuksuri juurest olen ma enamasti lahkunud teatavas hämmingus ja varjatud nördimuses, hambaarsti juurest aga mitte.

Nightwishi uus solist on ikka Tarjaga võrreldes üsna mannetu. Lood nagu oleks oma vanas headuses, aga vokaal... Mite et see halb oleks. V noh, see pole enam Nightwish lihtsalt.
Aga ikkagi ma arvan, et kui nad Eestisse tuleks, siis ma muretseks endale esmajärjekorras piletise. Ehkki ma vist ei tahaks teada, kuidas see uus tsikk neid vanu lugusid teeb.
Miks nad Tarja üldse välja vahetasid, m-ah?

Mitte et mul millegi olulisema üle pead murda poleks, aga hetkel ma kuulan ja kuulan ja mudkui kuulan ja neetud moodi nostalgia tuleb peale.

Sest ma üldse ei taha mõelda sellepeale, et kui meile uus valge klots tuleb, et siis ma pean kogu selle sulemõõtmise uuesti tegema... Ja üldse on meil see aasta katserindel kuidagi nukker olnud. Kui pehmelt väljenduda.