Elu on ikka tsill v midagi

Jesjessjesssjessss.

Ehk siis ma tegin relvaeksami praktilise osa ära. Nüüd võin endale PM osta. Kui muud ei saa, siis vähemalt visata sellega saab. USP-i ma lihtsalt ei taha.

Pärnus oli ka väga tšill, kohe lausa liiga tšill. 4h päevas trenni ja ülejäänd aeg suvitamisele. Ja meres sai ikka kohe põhjalikult käidud. Aivar õnneks viitsis kah kärutada sellistesse kohtadesse, kus masse suhteliselt vähe oli, nii et ei pidanud riideid märjaks tegema. St mul riideid tglt polnud kaasaski. Loodetavasti ma ei tõmmanud Aivari reputatsiooni liiga alla, ta küll väitis, et enam hullemaks see vaevalt minna saab, aga üldiselt praktika on näidanud, et alati saab veel hullemaks minna. Ave-klubi omad ehk on juba mingi immuunsuse meie suhtes saavutanud.

Igatahes kõik oli nigu peris. Vältisin hoolega rannapromenaadile ja tervisekeskuse kanti minekut, et säilitada mingigi lapsepõlvemälestus neist kohtadest. Nii võisin ette kujutada meie solgi-neevat, džunglipuud ja salaaeda. Siiani on mul õnnestunud Pärnus nii käia, et hea tunne jääb sisse, kohe tõsiselt hea.