Asta uus

Ei suuda seda sõnadesse pannagi, kui palju on vpeal juhtunud. Aga muidu läheb kah hästi, tänan küsimast.

Üks eredamaid hetki, mis meenub, oli esmakordne lennusõit niimoodi, et mul polnud võimalust lennukist välja astuda siis, kui tahtmine tuleb, ja see asjaolu häiris mind päris tugevasti. Väikesed ilukirjanduslikud liialdused, junõu, sest eks seni ikkagist olid instruktorid need, kes otsustasid selle üle, millal sa lennukist välja minna tahad - a no põhimõtteliselt eksole. Ma kõik see 40 min klammerdusin käetugedele ja lasin ennast häirida mõttest, et minu istumise all on vaid päästevest, mille lennuomadused pole just kiita ja et ega ma ei leiaks ka mõistmist, kui ma siit mingi hetk tõesti väljuda tahaks. Häiriv, väga häiriv.

Ja augustikuine tähesadu oli võrrratu, ma pole sellistes kogustes tähti ja sellisel hulgal langemas veel varem näinud! Mingiusugsed sputnikud lasid ka ringi ja mida edasi, seda imelikumaks nende trajektoorid läksid. Nigut purjus oleks. Aga pähe ei kukkunud ükski.

Nüüd tuleb mul lahendada iga-aastane logistiline probleem sünnipäevatamisega. Sest neid nädvahetusi, mis mul vabad oleks, ülla-ülla, ei ole just palju. Ja nendel üksikutel vabadel aegadel laiutavad juba kellegi teise snnpvad ees. Lolliksmine.

Aga nüüd ma jälle asjalikuks - astauuega saabus kohe ka hulk kohustusi ja sissejuhatuseks pean ma linnusuled ära mõõtma.