Irresponsible hate anthem

Hetkeks siis pommivöö lõdvemale lastud ja leppinud paratamatus(t)ega. Et need, kes minu elu raskeks on teinud, nende elu tehakse samuti kuskilt ülevamaltpoolt raskeks. Mis muidugi siiski ei seleta ära konkreetseid kärukeeramisi. Aga no kui on nii, et lihtsalt on pohhui, siis on pohhui. Inimesed vist ikkagi on pigem lollid ja pohhuistid kui sihilikult pahatahtlikud. Määne fakt ei mõju tegelikult üldse mitte eriti lohutavalt.

Igatahes see viimatikõneksolnud transpordiprobleemidega õppus läks kenasti ja õnneks ei olnud väljaspoolt aru saada, et mingi osa orgunnijatest - ja mitte ainult nendest - oli peagut infarkti äärel.

Aga kui nüüd optimistlikumad noodid võtta, siis kohekohevarsti on Mansoni kontsert. Meenuvad paar dialoogi piletite müügiletulekuajast, mis langes aega, mil mu ressursid olid masendavalt kokku kuivanud ja sellist luksust endale kuidagi lubada ei saanud. Istusime siis kurvalt Jürgeniga - ootasime puid, mida mulle tookord paraku ei tulnud, aga millal varem mulle puud kahe esimese korraga tulnud on, eksole - ja kurtsime üksteisele oma finantsiliselt kurba saatust seose eelmainit üritusega.

"Oh, a äkki on siis kah veel piletisi, kui nad mulle lõpuks stipi üle kannavad..? Äkki..."
"No ole nüüd, siis veel pileteid - kuule, see on ju MANSON!!!! MANSON, nohhh!!!"

Hulk aega hiljem sai sama teemat arutatud Kajaga. Avaldasin siis sedapuhku kahtlust, et ega siis jah enam pileteid vast saada pole, kui ma stipi lõpuks kätte saan, aga Kaja oli masside ehk siis antud juhul Baltikumi muusikamaitsest märksa kainemal arvamusel:
"Ei usu, et siis piletid otsas on. Noh, vaata, see on ju Manson" Minu hämmastunud reaktsiooni peale puust ja punaselt:"Kle, kõigile ei meeldi ju Manson. Mõned jätavad sellepärast lausa minemata, et see on Manson, eksole"

Mõtlesin veidi järgi ja tundus suhteliselt loogiline. Et äkki tõesti olime Jürgeniga masside maitset ülehinnanud. Ja eks ta nii oligi. Müstika oli see, et nt Enrique Iglesiase piletised müüdi 15 min ära ja lisakontserdi omad läksid kah vist nuusates. Aru ma ei või. Ise ei läheks midagi sellist pekstes ka kuulama-vaatama. Ehkki tegelikult mulle masside selline maitse väga hästi sobib, et kurta pole tglt midagi.

Ja mingid 2 tibi läksid täiesti peksmata Iglesiase hotellituppa temaga amelema - mispeale rahva seast kostis küsimus, et hmmm, huvitav, kas ja kus Manson peatub...

Eila veendusin, et ilma alkota eesti inimene ikka naljalt tantsima ei hakka ehk tantsulisse meeleollu ei satu, seega tuli oma tantsulisi vajadusi mujal rahuldada. Lõppes see kõik suhtkoht ekspromt Zavoodis rockyhorrorlastega ja tantsida sai seal rohkem kui rubla eest. Üle teab-mis-aja sai kodulauluni oldud ja üldse mulle tundub, et viimasel ajal mida harvem Zavoodi sattuda, seda parem mulje sellest jääb.

Aga muidu mul sujub ka suhteliselt hästi, täna päev otsa üritasin meelde tuletada, et mis tähtis sündmus mul homme veel ees on lisaks prkeelele ja üsna päeva lõpuks meenus, et ahhaaa, ingkeel oli ju ka tglt. Mälul on ikka nii lühikesed jalad.