Tuesday, October 23, 2007

Ora(va)d p..s

Ehk siis täitsa-kohutav-kui-palju-teha-ja-vähe-aega-jne-jne-jne-jne.
Juhe on nii koos et ei jõua enam õppida. Homseks kontrolltööks, mille toimumisest sain ma tänaõhta teada. Ja seda ka, et tglt ikkagi oleks vaja loengutes käia. ja ülehomme pean ma mingit teoreetilise statistika praksi andma, aga eks ma räägi neile siis sama juttu mis mineva aasta.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Liht nii refrääni korras eksole.
Snnpäevad on selleks aastaks peetud ja võib rahulikumalt hingata. Söödi peagut kõik ära ja joodi ka täiesti müstilistes kogustes alkot, kui ma pärast tühje pudeleid kokkukorjates täheldasin. Õnneks keegi kraanikaussi ega ka kuhugi mujale ei oksendanud ehk said enne seda minema, seega võib kõik õnnestunuks lugeda. Kurptusega täheldasin aga seda, et lillede kinkimise traditsioon hakkab iga aastaga üha enam kaduma. Millest mul kui totaalsel lillemaniakil on kohutavalt kahju. Kunagi oli ikka nii, et elamises ei leidnud piisavalt anumaid nende mahutamiseks, nüüd aga jääb anumaid üle.
Täna käisin prkeele koduluget vastamas ja jälle läks mingi peagut 2h, no nagu Tiina Zobeliga alati - mäletatavasti olen ma talle ka 4h järjest arvestust andnud. Täna oli kõigest koduluge. Millest ma suure osa pidin eestikeeles seletama, sest tekst oli miskine prkeelne dissertatsioon haha immunokompetentsist. Igatahes oli diskussioon viljakas ja Tiina Zobel oli kaasa võtt ka musta pähklatega šokolaadi, mida ta siis aegajalt mulle lohutavalt ulatas ja pärast veel kaasagi andis. Kui me juba lõpetanud olime, vaatas uksevahelt sisse ka minu eelmise semestri prkeele õpetaja, kes naeratas tuttavlikult ja lahkemalt, kui ma oodanud oleks, ja mainis, eta olla mind telekas näind, et täitsa lõpp kohe, kui paljude asjadega ma tegelen. Vbla seepärast siis selline lahke pilk, kuna ta sai aru, miks mul tema ajal prkeele jaoks nii vähe aega jäi. Või oli ta lihtsalt rahul, et ta minuga enam jantima ei pidanud.
Igatahes sain ma sellest Tiina Zobeliga koosveedetud paarist tunnist sellise positiivse laengu, et täiesti hämmastavalt hea oli olla kohe tükk aega. Kuniks ma aru sain, et ma kogu vajalikku materjali vist homseks korralikult läbi kammida ei jõua. Aga ikkagi pole mul nii paha olla, kui olukord seda nõuaks.
Ja ma kohe mitte ei saa seda siia panemata jätta, see on niivõrd hea. Janis Joplin is not dead!

0 Comments:

Post a Comment

<< Home