Tsiviilvahepala

Kohe imelik oli täna korraks tsiviilriided selga panna ja tööle tulla. Kribada palju ei jõuagi - neljap saabusin Meegomäelt, reedel Tartu Malevaga üleelamislaager ja homme ERNA baaslaagrisse teenindama. Veidikene rahulikumat olelemist - rõhutan just, et teenindama, sest kui Helenile täna mainisin, et järgmine nädal aega saab lebotada ja muidu mõnusalt aega veeta, siis arvas ta, et mind küll ei tohiks ERNA-t reklaamima panna - "tulge kõik lebole!" Ja üllatus, et ma ei lähegi trassile. Tõepoolest ei, ma EI lähe sinna võistlema- veel.

Ja igasse kohta ma ka veidi hilinen või tulen varem ära - Meegomäel pidin avalduse kirjutama varem lahkumiseks (jajaa, lahkutakse jalad ees, madean, aga mina keeldun sellele vaatamata minemast), sest ametlik lõpp olnuks reedel. Mil oleks toimunud varustuse tagastamine ja chill. Ja kui mõnel veeblil paha tuju olnuks, siis ka veel relvade puhastamine.
Ja ERNA-le pidanuks ma juba lauba saabuma, ent eijõund, sest vahepeal tuleb ellujäämisega tegeleda. Andsin neile ka teada, et _kui_ ma ellujäämislaagri üleelan, siis saabun esmaspäeva õhtuks. Täiesti elus olen, nagu juuresolevalt pildilt näha.

Kõigest pikemalt pärast reklaamipausi, mis kestab teabmisajani - ERNA lõpuni ja veel määramatu aja peale.