Mmmchill jatkuu - viimane päev tsivilisatsioonis

Tänane päevakava nägi ette kohe pärast hommikusööki kuni õhtuni välja rünnakukäsu koostamist. Ehkki me alguses imestasime, kuidas sellise pealtnäha lihtsa asja jaoks nii palju aega antakse, tundus esitamiskellaaja lähenedes, et aega oli siiski liialt vähe ja vahetult enne esitamist ei saanud sa enam üldse aru, mis sa sinna kokku kirjutanud olid ja sisetunne ütles, et midagi jäi päris kindlasti puudu ja ilmselt mitmest kohast. Vabatahtlikke esitajaid polnud - imelik küll, kõik on siin vabatahtlikult, ent siiski tundub sellistes situatsioonides küsimus: "Kas vabatahtlike on?!" retooriline.

Esimese ettekande ajal suutsid juba veidi maha rahuneda ja kainemalt mõtlema hakata. Tekkisid kahtlused. Esimese jao üle tee saatmine tundus ikka liiga riskantne ja tankitõrjejao kallaletungijoon liialt hägune. Ja kui vastane üritaks ikka seda väiksemat teed mööda eemalduda, siis õigupoolest võinuks esimese jao hoopis sinna saata. No mille krdi pärast oli vaja see esimene jagu ikka sinna saata?! Kolmanda jao pooljao võinuks üldse reservi panna ja teise jao teeristile veidi lähemale paigutada. Igatahes mõlkus mõttes kümmekond hoopis paremat plaani kui see, mis kilele kantud sai. Ent siiski tundus meie lahingupaari lahingukäsk võrreldes teistega ikka ütlemata kaval ja ettenägelik: kõigepealt teha petekas, anda neile intensiivne tuli lõuna poolt, nemad hakkavad taganema ja taganevad kenasti otse tankitõrjegrupi ette, kes nad möödaminnes rajalt maha võtab. Vaenlase jalastumisel avaks nende pihta tule kolmas pooljagu ja tagantpoolt tuleks teine appi toetama. Imeline!

Kairit ja Jaanus olid viljelenud ka veidi ilukirjaduslikku teksti - igatahes pidas Kadaste vajalikuks mainida, et fraasi "kustiga mahavõtmislöögi andmine" saaks kokku võtta hulka lühemalt - kildgranaat.

Paraku aga sai aeg enne otsa, kui pooledki meist olid jõudnud enda käsud ette kanda ja nii jäigi Kadastel meie geniaalsed manöövrid kommenteerimata. Küll aga olime me neid valmis seletama teistele jagudele ja lahingpaaridele. Huvitaval kombel ei leidunud palju paare, kes poleks veendunud, et nende plaan vaieldamatult parim on. Samavõrra huvitav on asjaolu, et selle faktiga tullakse välja alles siis, kui pole enam ohtu avalikult üles astuda ja professionaalide poolt kommenteeritud saada - enne seda hetke ei leidu ühtegi paari, kes poleks veendunud, et nende plaan suhtkoht mannetu ja poolik on. Aga inimloom on kord juba loomult nii salapärane.

Igatahes ei olnud tänane päev teps mitte ületamatult raske, ehk mõnevõrra huvitavam ja rohkem kontsentreerumistnõudev kui eelmised. Väga suurt rabelemist ei toimunud, regulaarselt olid vahetunnid, mil sai suitsusaarel lebotada ja kohvi nautida... Mnjaa, kuue nädalaga lipnikuks. Isegi trollijuhid õpivad kuus kuud. Arutlesime, et leitnandikursused oleks ilmselt kolm nädalat, kapteni omad kaks ja majori kursuse läbimise aeg ei ületaks nädalat. Pingeline päevakava seisneks iga tunni aja tagant kahetunnise kohvipausi tegemises, igal teisel kohvipausil oleks ka kerged suupisted - tikuvõileivad, oliivid ja kalamari.

Klge, ma ei saa aru, miks veel kõik elunautlejad kaitseväes pole.

/hääl kaadri tagant: "Sa krdi diversant, rraisk, või siin armee moraali õõnestama!!! Kohe hambaharjaga peldikut kasima..!!" Tüps-tümps-tümps, nätaki!/

Nojah... Tegelt tahtsin ma seda öelda, et...öök! homme läheme metsa. Ja seal hakkame tuld ja tõrva kaela saama köhh-köhh.... Öised orienteerumised, öised lahingud, öised rännakud...Öök!

Aga päriselt ka - kui ma mõnda aega enam virtualiseeru, siis ilmselt ma orienteerun kuskil kirjade järgi Nursipalu piirkonnas ega saa enam ööd ega mütsi aru, kus ma olen. Ja instruktorid mind ei leia, sest nad ei tule selle peale, et ma olen väga edumeelselt Nursipalu kohaliku kaardi järgi märkamatult kuhugi Sverdlovski oblastisse orienteerunud. Minu lahingpaariline on selle aja peal ammu juba otsad andnud - täna tal mingi aeg oli küll juba veidi parem, aga see võib kiiresti üle minna, nagu aeg näidanud on - ning ma olen loobunud tema kaasalohistamisest.

Ah, elu on kord juba selline... mmmõnus :)