...ja sellele eelnev päev ja öö

Puhkepäevad olid igati viljakad. Nüüd on mu kitarril keeled peal, ma sain teada, kuidas tegelikult häälestamine käib, lõpetasin oma 2 a seisnud fotokas filmi ära ja homme saab teada, kas sealt ka midagi välja tuli või võib selle Zenidi teenitult pensionile saata. Kompositsiooni kohta sain põhjalikult teada ja ma oskan nüüd kaadrit igas võimalikus suunas kolmeks jagada - teoreetiliselt. Sidusin ennast lõplikult ühe huvitava projektiga ja tegelesin tubli 24h põhjaliku tšilliga.

Mille käigus miskine selgrootu objekt mind nii huvitavalt hammustas, et see hiljem hoopistükki väikseks armiks osutus - minu anatoomia pakub mulle jätkuvalt üllatusi. Aga minu üldine esteetiline väljanägemine sellest ka oluliselt hullemaks ei muutunud.

Enne kõike seda sain ma teada, et Rooma on kallis ja suhtkoht nõme linn, ent seal on üks põõsatagune, kus saab suurepäraselt magada; et Roomas pole üldse liblikaid ja see üks, kes oli, pääses kah minema ehk siis vaesel Tomil on jälle tühjad pihud; küll aga on Roomast tühised 400km mingis suunas väga lahe karjapidajaperekond, kus on väga sõbralik koer; et rooma prokuraatoriks osutus isa Zbignev -uuaaaaaa!!!! - ja et ta olla väga armas - see viimane mulle muidugi küll üllatusena ei tulnud - ja et enne 4 v 5 aastat ta sealt kohalt kuidagi lahkuda ehk meile tagasi tulla ei saa; et Viin on üllatavalt normaalne linn ja seal on üks väga vahva kommuun ja et seal mingis pargis lasevad sokud ja muud elukad ringi; et Rebane müttavat kah kuskil soojal maal ringi ja laseb endale iga päev sms-iga Eesti ilmateadet saata, et tunda täielikku rahulolu sellest, kui õige valiku ta on teinud suvi kuskil mujal veeta. Ja palju veel, mis mulle kohe meelde ei tule, aga mis tekitas taas vastupandamatu tahtmise kuhugile pikemaks ajaks minemapõrutada.

Aga jrgmise nädala algul põrutan ma frankofiilidega miskisse suvekooli Võrumaale ja kohe päris mitmeks päevaks. Ma loodan, et mu adminnidest kolleegad mind pärast maha eilöö.