Sarjast: mkord olen ma inimkonnale ka kasulik - teoreetiliselt

Ja seda tõepoolest pühapäeval ja isegi mitte ettetellimisel, vaid pelgalt pooletunnise etteteatamisega v õigupoolest käis see kiireminigi. Olin mina just oma vahetuse lõpetanud, oma närvid pesumassinate peale totaalselt äraraisanud ja keeranud ennast kodos õndsat und magama, kui helistati ja teatati, et Nõo külje all olla üks ineme sohu ärakadunud ja teda tuleb nüüd otsima minna st teda juba on otsitud, a kuivõrd inimressurss on nigut tema on, siis me peame nüüd need otsijad väljavahetama. Kuivõrd mina inimese otsimise koolituse läbinud olin, siis ei olnud mingit varianti, et ma ei kargaks kohe üles ja kibekiiresti ennast malevasse ei toimetaks. Kohapeale jõudnuna saime teada, et too vanamemm olla reede õhta seenele läinud ja kuivõrd tal mälu aegajalt ära kaob, siis võib juhtuda, et ta on akontaktne ja murettekitavat inffi veel niipalju, et ta olla väga vitaalne mistähh et ta võis kapata suhteliselt kaugele - kogenumad otsijad teavad rääkida lugusid kahe kepiga memmekesest, kes leiti ca 15 km kauguselt suhteliselt kõbusalt, igatahes neil vanainimestel on seda mahvi kadestamisväärselt. Hakkasime läbikammima tema lemmikseenekohta - seda oli juba eelneval päeval põgusalt läbikammitud, aga kuivõrd tegemist oli juba kolmandat päeva kadunud ja vanainimesega, siis tema elusalt leidmise lootust meile eriti ei antud ja see tähedas kogu alusmetsa rägastiku üsna põhjalikku läbituuseldamist.

Täiesti kirjeldamatu vaev on sellisel maastikul mingit ahelikku katsuda hoida. Iga natukese aja tagant tuli peatuda ja ahelik taastada. Et meil lõbusam oleks, hakkas sadama ka. Mis iseenesest asja väga palju hullemaks ei teinud, sest seal lõputus rägastikus võimlemine oli niigi peagut pesuni märjas ajanud. Vahepeal leidsime kommipabereid, igaks juhuks saadeti koer peale, aga jälge ta üles eivõtt ja pärast selgus, et need ei olnud ka õiged kommipaberid ja - etteruttavalt - veelgi hiljem, et ka suund ei ole õige . Aga nagu mainit - kuivõrd ka inimressurss kulub ja tänu sellele pärast neljandat-viiendat tundi intensiivset rägastikukammimist /see ei ole nii lõbus, et lähed sealt, kus läbi saab, vaid lähed sealt, kus sinu trajektoor on, sõltumata sellest, kui läbipääsmatu padrikuga tegu on/ tähelepanuvõime pehmelt väljendududes kaduma hakkab, siis otsustasime veel selle viimase metsatuka ette võtta ja hakata mõtlema, kas ja kui otstarbekas on selle seltskonnaga midagi edasi teha. Aga just siis tuli teade, et vanamemm on leitud elusa ja tervena 8km täiesti vastupidises suunas. No hea, et nii läks. Meie olime lihtsalt veetnud ühe tegusa päeva värskemas õhus kui tavaliselt.

Niiet pühapäeviti siis ja soovitavalt mingigi etteteatamisega võin ma üritada edaspidigi kasulik olla. Jrgmine nädal see-eest aga katsun oma eksistentsi vajalikkust inimkonnale esteetilises kontekstis tõestada.