Hansa

Reedel ma seda hansamelu eriti nautida ei saanudki, sest üsnakohe pärast esinemist lippasin Peplerisse. Ahjaa, jõudsin endale ikkagi osta maoga kõrvarõngad ja Heleni pealekäimisel ka zhilettidega kõrvarõngad, mis me õigupoolest kahasse ostsime ja mida me jagama hakkame, aga kuivõrd ühe kõrvarõngaga on ikkagi klineteteenindavale tööle imelik ilmuda, siis panin mõlemad kõrva. Ja ilmusin nendega ka jrgmise päeva proovi, kus Eve ei hakanudki nende peale koledat häält tegema, vaid mainis lihtsalt, et esinemise ajaks võiks ma need ikkagi ära võtta ja ta annab mulle teised, mis kostüümiga paremini sobivad.

Krinoliiniga oli linna peal ikka uhke liikuda - mitte üksnes sellepärast, et see ohjeldamatult pilke ja pildistamissoove pälvis, vaid see tekitas minu ümber ka üsna aukartustäratava ruumi ja suurem osa inimesi ikkagi tõmbus aupaklikult kõrvale, et mind mööda lasta. Jah, minu isiklik tsoon laienes kohe tunduvalt, aga sööklas mahtusin ma imekombel ikkagi ühele toolile ära.


© Margit Paas

Õhtul sattusime mingi pundiga kuidagimoodi Pirole ja leidsime sealt treppide pealt Marja ja Margiti, kes ilmselt olid mõelnud rahulikult kahekesi seal veini rüübata. Aitasime neid selle tegevuse juures ja järgmise tunni aja jooksul kogunes sinna aukartustäratava suuruse ja konsistentsiga seltskond.



Hansapäevade ametlik toitlustus nägi ette õhtusöögi kõrvale pudeli õllet , aga paraku oli tegemist tumeda Stoutiga, mis tekitas minus sama küsimuse, mis Kaja mulle esitas - mis selles õlles nii head on, et seda juuakse? Vahepeal üritasime küll noori vabatahtlikke - eiolnd alaealised, niiet me ei lähe pargrafi alla - staapi minema ja sealt mingisugust normaalsemat õllet tooma, aga seal oli alles ainult paraku Special, mis - teatavate mööndustega küll, aga siiski - rebis tugevasti Stoutiga kehva õlle tiitli pärast.


© Margit Paas

Vahepeal purjetasid meist mööda lätlased ja trupikaaslased, kes andsid teada, et Filosoofis toimub lätlastega väike istumine; me võtsime selle teadmiseks ja plaanisime kohekohe neile järgneda, aga paraku toimus Raelinna laval Eesti vabakslaulmine ja Oort, nii et meie ülim patriotism ei võimaldanud meil sealt kuidagi varem liikuma hakata. Nii et kuime viimaks Filosoofi jõudsime, panid lätlased sõna otseses mõttes pille kotti. Küll aga saime osa lätlaste südaöisest Jaani kiriku kontserdist ja kirikutornis käimisest, niiet õhtuga võis igati rahule jääda.

Magama saime juba kahest, nii et sain enne tööd tervelt 4h magada - nagut Napoleon juba. Aga piisavalt kõva sõna, sest reede öö st õigupoolest küll lauba hommik, jäi mul napilt kahetunniseks. Ja pühaba õhtu kadus mul mingi hetk see unisus kah ära, nii et lõppkokkuvõtes läksin magama kl 2 ja seda ka pigem kohusetundest kui väsimusest. Ja omik oli selline tunne, et võiks ennast juba üheksast üles ajada, puht kohusetundest poolunelesin poolepäevani. Igatahes viimase nädala unegraafik näeb küll rohkem kui kummaline välja.

Ja - mul vist on küljes nähtamatu silt "hammusta mind", sest viimase nädala jooksul on mulle hambad sisse löönud üsna erinevate bioloogiliste taksonite esindajad alustades sipelgatest ja lõpetades inimestega. Järjekordne tõestus tõsiasjale, et ega ineme ülejäänd loomariigist väga palju ikka ei erine küll. Või vastupidi.