Hansalainel

Hiiumaa oli väga vahva, aga ma loodan sellest - nagu ka sajast muust asjast, mida ma juba iidamat aega tagasi lubanud olen - hiljem lähemalt kirjutada. Praeguseks olen ka peagut väljamagand või midagi sinnakanti.

Vanatantsuproovid käivad täiel tuuridel - õnneks jäävad need närvikulu osas tugevasti alla latiinoproovidele, ma usun, et see latiino on mulle ikka väga hea taluvusvõime andnud. Varsti ehk enam ma ei küsigi endalt, et miks ma vaatamata kogu sellele kammile seda latiinot teen. No aga see on paraku ka minu hetkel ainus väljund latiinokire rahuldamiseks. Kõige eest tuleb maksta. Ja ma ei kujuta ette, kui kõrgeks latiino hind tõusma peaks, enne kui ma suudan sellest loobuda.

Täna olen suure osa päevast veetnud oma uue krookkraede kava rõngasseeliku traageldamisega ja oma näpud piisavalt närivajavalt ära torkida jõudnud. See ei ole ikka minu ala, mis teha. A neljabal juba on kostüümeproove ja selleks ajaks peab kõik kenasti valmis olema.

Vasak küünarvars näeb välja, nagu oleks ma läbinud mingi iseäranis karmi gestaapo ülekuulamise. Suht oskamatu ülekuulamise, sest heaks tavaks on mitte väga silmatorkavaid jälgi jätta. Mainimisväärne on see seik seetõttu, et kui ma nüüd hästi järele mõtlen, siis see on läbi aegade üks ulatuslikumaid ja silmatorkavamaid nn laastamistöid minu füüsise kallal. Esikoht on siiski veel Jyväskyla konverentsi saunaõhtu käes, aga no seal kasutati ka soliidset abivahendit. Pets ei julge mind pärast seda enam üldse korralikult vihelda. Millest on muidugi kahju.
Seega - mitte et ma _väga_ kurdaks, aga miskine pisike esteedinärakas on ju ikkagi ka minus peidus.