Töö öö II

Kuivõrd ikkagi sellisel kellaajal miskti arvestatavat mõttetööd teha ei ole võimalik, siis kardetavasti saavad minu lähima kuu aja sissekanded olema sellised mõttetud reportaazhid kes kust millal kellega miks. Täna oli algus üsna hullumaja, laud oli arveid täis ja ma ei saanud enam millestki aru. Nüüdseks olen mingi korra juba suutnud tekitada ja lahendada on jäänud ainult üks jama, mille ma loodan kohevarsti saabuva Jane abiga lahendada. Kohvi pole joonud ja ega uni kah peale pole tikkunud. Ennekuuepaik nagu hakkas tulema, aga siis panin telekast peale mingi vene krimisarja, kus üritati lahendada prügimäelt leitud põletatud laipade juhtumit ja see oli nii haarav, et uni läks üle. Tõe huvides olgu mainit, et juhtum lahendati ja süüdlased said vääriliselt karistatud. Enne seda oli mingi liblikmehe õudukas, no nad on reede ööks ikka sellise meeleoluka kava teinud. Aga ikkagi ma ei kartnud ringkäiku teha ja nurkadetaha vaadata. Õnneks keegi lärmamisega ei tegelenud, liblikmehi samuti ei kohanud ja ma sain ennast segamatult tähtsa ja tugevana tunda.

Ja hansapäevad loomulikult ka, aga jah, seda pärast reklaamipausi, sest mis salata, veidi nüri olemine on küll ja mingit sõnaseadmist kohe mitte teha ei suuda.