Pärast meid tulgu või veeuputus

Veevalaja tähtkujus oleme siin instituudis paratamatult- mineva pühapäeva hommikupooliku veetsin igatahes kalastades st tugevasti lekkimahakanud tohutust akvaariumist kalu jm elustikku evakueerides. Vaip oli mõnusalt vettinud ja mingi osa elektrisüsteemist loobunud ebavõrdsest võitlusest loodusjõududega (mes lugu see iganes ka polnd, igatahes vesi kustutas seal kindlasti tule, seda ma mäletan). Kõik pisikesed linaskid olid igatahes elus, liigagi elus, kui ma neid meeleheitlikult kahvaga mööda akvaariumi taga ajasin, aegajalt vett varrukast välja valades. Ma ei saa tõesti aru, mida need mehed kalastamises leiavad. Lõpuks sai elustik päästetud ja see osa veest, mis polnud vastutulelikult veel ise välja voolanud, kah välja tõstetud ning paanika oli sellest korraks läbi. Alumisi naabreid meil ei ole, õnneks... Vaip kuivab pikapeale ehk ise ära ja pikendusjuhtmeid ja varustepsleid kah veel jagub.
Paar päeva hiljem oli soliidne loik laboripõrandal, kõigi märkide järgi tulnud ülevaltpoolt. Määnegi kanalisatsioonitoru oli maakülgetõmbejõule järgi andnud ja selle tulemusena ka lekkima hakanud. Mi seletas kohe ka selle, miks meil laboris juba algusest peale oli selline lõhn, nagu oleks keegi sinna ära surnud. Mitu korda sai labor läbi kammitud, aga mingeid elu(tegevuse)- ja kellegi surmamärke sealt küll leida ei õnnestunud. Arvasime toona, et asi on ehk meie halvas auras ja sinna ei saa küll midagi teha.

Kas just nende sündmuste tõttu, aga mingi epideemia on meil siin lahti. Ei ole mina veel päris terve. Kolleega-kursavend vaagub juba mõnda aega kodus hinge. Vanemteadur teeb kurjakuulutavaid häälitsusi ja magistradid tatistavad ka vahelduva eduga nagu kaamlid. Tühja neist, aga mina pean juba ülehomme sõna otseses mõttes rivis olema. Oh, ja homme sigavaraomik pean ma veres olema. Oi ei ole see elu meelakkumine.

Sain täna kohutavalt armsa sõnumiga kaardi - tuttavad olid kuskilt laadalt ostnud õlireostuse likvideerimise toetuseks laste joonistatud temaatilisi kaarte ja kinkisid neist paar ka mulle. Üks neist koosnes konkreetsest ja ähvardavalt mitmemõttelisest sõnumist otse kaardi esiküljel "Aita linde või sured ka sina!".

Kõik oleks ju üsna oki, aga milles siis need linnud süüdi on.