Per anum

Kogu selle mitmemaideanädalase koormusmatkaorgunnitulemi hala olen ma ilmselt sunnitud kuidagigimoodi siin ka resümeerima sest päädis see kõik tänahommikulõunapoolikuajal - kogu sellele eelnev periood paistis tulemi kõrval, tsiteerides meie poliitikuid, süütu hullamisena . Ma vähendan seda u sajakorra, võtan kokku kogu oma olemasoleva viisakuse ja sündsustunde jms ja ütlen et OI PERSE.

Ka sajakordse vähendusega ei ole seda võimalik siivsamini väljendada.

Aga aitäh, mul juba on natukene parem. Olles ärajoond ca poolliitrit viskit, maideakuipaljurummi ja sinna otsa veidi piiritust (ehk üritades võita tagasi abs lugematus koguses kulutatud närve, mida mul juba nädalaid enam ei ole, aga võtsin krediidi ja olen rängas miinuses) ja mänginud heas seltskonnas veidike bridge´i ma juba tunnen tärkamas mõistuse häält ja suudan veidikenegi kainemalt ja kaalutlevamalt juhtunule vaadata.

Ma ei dramatiseeri st nigunii ma teen seda - aga midagi ligilähedast tundsin ma viimati 2001 Kaukasuses kui minu grupp eiolnd ka pärast pimedat laagrinaasnud ja venelastest profialpinistid mulle lohutavalt teatasid, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ilmselt nad tulevad jalad ees. Tuuakse st.

Minust võiks varsti muddhabunk niimoodi saada. Aga mingi piir on vist veel ikkagi ületamata.

Nüüd ma lähen ja magan, oi kuidas ma magan...