Tsiviilellujäämine

Tsiviilkaitse kursuselt sai teada, et see, et me kõike teame, ei tähenda veel seda, et sellest mingit kasu on, kui see meil õigel hetkel meelde ei tule v me selle rakendamiseks midagi ette ei võta. See oli üllatav, kui vähe sealt midagi uut teada sai ja see oli üllatav, kui vähe siiski sa ise seda kõike järgid v sellele mõtled, mida sa omastarust juba maast madalast tead. Kui nüüd veel targutada, siis tõepoolest ei sõltu tarkus sellest, kui suur su mälumaht on, vaid sellest, kui kättesaadav sinna talletatu on. Õnneks on minu mälu maht väga väike, aga ega kättesaadavus sellele vaatamata liiga hõlbus ple. Ja eks see ole juba ammu tõestatud, et kõige rohkem õnnetusi juhtub kodus ja suur osa inimesi lahkub oma elust voodis. Nüüd ma vist saan aru - vbla just sellepärast ma alateadlikult neid mõlemaid kohti väldingi...

Mõned infokillukesed:
Hoidke mürkaine jäägid arsti jaoks!
Kanna alati kiivrit! Kui tahad kiiremini edasi jõuda, võta ratas ka.
Tulekahju peamised põhjused: äike, lahtine tuli, püromaanid.

Aga ega ma rohkem jagada ka raatsi, sest koolituse läbinuna on mul õigus nüüd hakata teisi välja koolitama ja selle eest rasket raha küsima.

Ja lisaks sai seal suurepärast sauna - algus tundus olukord küll veidi nukker, sest puud pidanuks ise kaasa võtma, ent õnneks toimus seal katuseparandus ja mahakistud katust vedeles aias küll ja veel, ole aint mees seda juppideks saagima ja sauna vedama. Kuna naised väga saunast huvitatud polnud, eriti kui nad kuulsid, et selleks veel midagi tegema peab, siis veetsin üsnagi meeleolukad ja sisukad paar tundi sauna kütmisega jännates. Õhukesed laastud põlesid kiiremini ära kui ma neid juuretassida jõudsin. Veidi jämedamad püsisid veidi kauem, aga nende jämedus oli ka suhteline ja pidevalt pidi puid alla uhama. Olin juba päris murelik, sest eesruum väga palju soojemaks minna ei tahtnud. Kivipõrand oli jätkuvalt väga külm. Toppisin puid ahju niipalju, kui neid mahtus, ja natukene pealegi, sest nad põlesid ikka neetult kiiresti. Jätsin paraku arvestamata asjaolu, et ehkki nad põlesid kiiresti, põlesid nad väga valusa leegiga. Tartu naised otsustasid ainsatena sellest pundist minu jõupingutustesse lugupidavalt suhtuda ja tulid sauna. Tulin just järgmise koormaga, kui Laura saunauksest pea välja pistis ja ettevaatlikult mainis, et puid pole enam mõnda aega vaja juurde panna, sest laval ei saa ilma leiligi viskamata üldse olla. Teatasin muretult, et lavaruum peabki kuum olema, ja läksin selles faktis ise veenduma.

Laural oli õigus. Istuda seal ei saanud, kõrvetas. Kui piisavalt külma vett alla uhada, siis sai ennast kuidagimoodi sinna toetatud. Siis tahtsid kõrvaotsad ära põleda. Üldiselt üle minuti seal olla ei olnud võimalik, kõik vähegi väljaulatuvad kehaosad kukkusid kirendama. Ja olgu mainit, et ma armastan väga tugevat leili. Liisa tuli nutika mõtte peale, et visata lahtise uksega leili, et siis muutub seal lavaruumis õhk veidigi niiskemaks, sest hetkel oli seal lausa talumatult kuiv. Nii me tegimegi. Ma pole iialgi lahtise uksega leili võtnud nii, et ma tunnen endal kuklakarvu minevat - muide, ma olin mitte lava-, vaid pesuruumis. Pärast paari esimest kopsikutäit söandasin ka lavaruumi minna ja hoidsin ennast võimalikult maadligi. Leil oli täiesti üle mõistuse vägev. Nii vägev, et kohe tuli ennast minna vee alla jahutama. Liisa kiitis, et ma võiks hakata kaalujälgijatele saunakütmisteenust osutama, sest kõik rasvad ja tselluliit läheb sellise kuumuse peale küll nigu ludiseb. Viimaks saime leiliruumi sellisesse konditisooni, et seal sai istuda ja leili võtta ka ust kinni hoides, aga väga väikeste kopsikutäitega. Vahepeal hoidsime ka leiliruumi ust lahti, et eesmised ruumid soojaks läheksid ja lõppeks oli seal juba täiesti normaalne temperatuur.

Suures ettevaatuses ma puid vahepeal alla ei pannudki, nii et selleks ajaks, kui meie instruktor Toomas sauna tuli, oli leiliruum mõnevõrra maha jahtnud. Uhasin siis jälle puid ahju niipalju, kui vähegi mahtus ja viskasin väikestes kogustes leili ka, et ruum taas üles soojendada. Toomasele teatasin murelikult, et leili vist enam väga tugevat ei saa, et ma alguses pingutasin üle ja siis me jahutasime, aga vist liiga palju - aga ma topin jälle puid alla ja ehk läheb käima. Toomas astus leiliruumi ja leidis, et ega siin väga soe pole jah. Tõime kopsikuga vett ja ta viskas. Ma olin leiliruumi kõvasti alahinnanud. Toomas ei üritanudki kangest meest mängida, vaid läks väga kiiresti peadpidi alumisele astmele. Ei olnud leiliruum midagi maha jahtunud. Toomas kiitis, et ma olen väga head tööd teinud, aga ta tõesti peab nüüd mõneks ajaks siit välja minema.

Üldiselt jäin ma ise ka endaga rahule. See oli üks korralikumaid leile, mida ma kunagi saanud olen. Ise tehtud, hästi tehtud. Ma võin tulla teile ka sauna kütma.