Kompositsioon

Nii neetult palju on teha etmai viitsigi enam midagi teha. Täiesti alatult mölliti mind rootslaste doktorikooli seminarile ettekannet pidama. Teemaks lindude sigimisfüsioloogia eripärad, millest ma mitte halligi ei jaga, eks ma siis räägin neile koktsiidide sigimisest niiet vähepole - igati seksikas teema, nagu professor leidis. Ja enne Meegomäele minekut peaks ma ära vastama prkeele kodulugemise, suulise ja kirjaliku kontrolltöö, tegema 2 ettekannet inglise keele kogulugemise kohta, mida ma pole veel alustanudki ja mida kokku peaks olema ca 200 lk. Mulle tundub, et ma ei tee seda kõike ära. Ahjaa, ja jrgmine nädal on insta doktoritööde eelkaitsmine ja ma pean seal ka veel oponenti mängima - armulikult anti mulle retsenseerida see kõige raskem osa, sest mida armsam laps, seda valusam vits, nagu mu juhendaja mulle lohutavalt ütles. Ei saaks öelda, et see väga lohutanud oleks, sedalaadi sadomasomängud pole mind kunagi suuremat võlunud.

Ja selle doktorikooli pärast jääb mul linnalaagritreeningule minemata :((( Aga - mäletatavasti oli ette nähtud, et ma dets lõpus soomlaste miskil konverentsil ettekande teen ja kuna ma seeaeg Meegomäel olen, siis sellest pidin ma nigunii ära ütlema, nii et ma kardan, et mul ple mingit moraalset õigust enam kobiseda. Õigupoolest on mulle niigi palju vabadust antud. Algus ma arvasin, et mind tahetakse sinna rootslaste miitingule aint minu ilusate silmade pärast, aga avaldati kahtlust, et kas nad üksnes sellepärast oleks nõus mulle sõidu jms kinnimaksma. Kuna rootsipoolne organisaator on hetkel levist väljas, siis ei saanud talt küsida ka, et kas aint ilusatest silmadest piisab ja Pets arvas seepeale pikemata, et lisaks esteetilise naudingu pakkumisele võin ma siis ettekande ka teha. Õiendasin natukene emaili teel, aga no mis parata. Ehkki reglement nägi ette 30-minutilist ettekannet, teatasin ma kategooriliselt, et minu oma üle 15 min ei tule - hea, et nad niigi pikalt üldse saavad, selle märkuse jätsin ma muidugi enda teada.

Lisaks ettekande pealkirjale taheti ka seda teada, kas meie seas on taimetoitlasi v inimesi, kes midagi ei söö (mitte et midagi, aga midagi) st muude toitumispiirangutega. Leidsin, et minu osas on neil jälle kohutaval kombel vedanud ja teatasin armulikult, et mina toitun piiranguteta ja söön kõike, mida ette antakse. Va enne oma ettekande pidamist, siis ma hoidun igasugusest toitumisest, ilma igaste piiranguteta ei söö midagi.

Ja homme lähen NKK raames Võsule mingile tsiviilturvalisuse koolitusele. Eks ma olen alati arvanud, et igapäevaelus on kõige raskem ellu jääda, aga et sellesuunalisi koolitusi ka korraldatakse, see oli mulle uudis. Ja jällegi käituti minuga mõnevõrra alatult - kuna mul sel nädvahel oli lisaks sellele koolitusele 3-4 konkureerivat üritust veel, siis registreerimisel rõhutasin ekstra - osalejate arv sellel imepärasel koolitusel oli piiratud - et kui peaks olema Tartumaalt veel huvilisi ja konkureerimiseks läheb, siis kohe pikemata mind maha tõmmata, sest ma suudan selle nädvahetuse muul kasulikul moel ka realiseerida, aga kui tõesti peaks juhtuma, et keegi Tartust ei taha minna, et siis ma olen nõus mõnevõrra verdtilkuva südamega minema kõigi nende muude ürituste arvelt. Ja kogemata kombel sain ma teada, et huvilisi oli veel ja et nendele öeldi ära ja lõppeks saadetakse sinna ikka mind. No kaspole alatu. Sest nt selle asemel võinuks ma praegu alpinistidega piiriäärsetes soodes mütata - Firn otsustas just sel nädvahel soomatka teha. Nii oleks taht minna. Pluss veel muud tubasemad ja vähemtubasemad ürkad. Aga mis seal ikka.

Esmasp on NKK teeõhtu ja seal pean ma rääkima missiooniperede toetusprogrammist. Ma loodan, et mitte väga pikalt, sest kuna see projekt sellisel kujul, nagu arvati, veel täielikult käivitunud pole, siis saabki aint käsi laiutada ja öelda, et ootame ja vaatame ja. Ah, kuidas mulle ei meeldi rääkida millestki, mis pole veel kindel ja millest eisaa veel eriti midagi asjalikku rääkida.

Ja väike pildimeenutus minu sünnipäevamaratonist - juhendaja kinkis mulle selle üllitise kõhutantsuks, selle londiga vennikese ma mõtlen - kompa on küll täiesti ilmselt ülekoormatud ja groteskne, aga mul plnd seda hetkel kuhugile mujale panna. Pea siis ei võrsu kuulipildujaraudadest lillekesed, lõvi mängib kitsetallega ja tuhandeaastane rahuriik tuleb mis mühiseb - eesotsas Ganešaga.


Ja nagu alljärgnevat näha, tundsid inemesed ennast minu snnpval ilmselt üsna mugavalt ja sundimatult. Mulle meeldivad külalised, kes endaga ise hakkama saavad.











Va neil hetkedel, kui minult showd oodatakse.



Aga üldiselt ma jäin rahule.