J´en ai marre!

Ja ei, ma ikka veel eiole abielus, vaid mul on jätkuvalt ja progresseeruvalt kõriauguni. Inglis ja prkeel nii ühildatavad ple. Marièe oleks ma abielus.

Kuima peaks seda verbaalselt kirjeldama, mis viimase paari päeva jooksul sündinud on, siis tuleks siia pikk ja sorav - ja kohe väga pikk ja väga sorav - genitaalvulgaaridiomaatiline sõnavõtt. Ega see mitteverbaalselt parem pleks, küll aga destruktiivsem. /jajah: ta oli loll, kuid joodik.../

Igatahes jrgmine kord, kuima mingit väljasõidupiknikku a la koormusmatk/eel-Erna/Erna/misiganes orgunnima-asjaajama peaks, siis ma võtan paar nädalat enne seda rahusteid ja tagan endale pärast selle toimumist vähemalt nädalase viibimise Raja tn üksikpalatis. Hetkel on mul küll veidi rohkem konstruktiivseid ideid kui pommivööga teatud asutusse minemine ja enda ja kogu sealse personali õhkulaskmine, aga veel paari tunni eest oli see mul ainus ja sundmõte. Mulle lubatakse asju, mis on juba ammu kellegitele teistele lubatud ja mulle veel kinnitatakse, et ma saan need ka - la persetki, vabandage mind. Hea, et niigi vara teada sai. Ja maitaha sellest pikemalt rääkida. Aga vanad kalad rahustasid mu maha, lohutades, et see on alles algus. Mul juba hakkaski kergem, aitäh.

Kerge aga ple üldse mitte minu õ-jõududel, kes katsuvad leppida sellega, et ma loengutesse/asju õigeks ajaks valmis eisaa. Ometigi – esmasp sain ma ca tund aega enne teada, et prkeeles tuleb kontrolltöö ja tunniajase intensiivse tuupimise tulemina sain ma töö A-. Ja neljabase kodulugemise teeb ilmselt ka kenasti ära – võtan mingi immunoloogilise teksti, millest nigunii keegi asjassepuutuv eestikeeleski aru eisaa ja läheb. Tõlkimisega probleme ei tule, lugemine on ainus nõrk koht. No kuidagimoodi saab.

Kas sellist prkeelt ma... Aga ei, see on valus teema, VALUS. Ja vähemalt mingidki prantslased suhtlevad muga ja teevad mulle muusikat, kui neil selleks aega on. Sest kõigil on hetkel orad sealsamuseski... kuhu päike ei paista.

Ja kui inemesed ütlevad, et nad „vbla” tulevad/teeavad v „pole veel kindel” siis see tähh kindel „ei”. Isegi siis, kuinad ütlevad, et „jah, (kindlasti) tulen” v „jajah muidugi”, tähendab see enamikeljuhtudel „vbla”. See ei ole nüüd mingi uus avastus, aga lihtsalt, et endal meelest äraeiläheks. Nagu ka see, et iseenesestmõistetavusi ple olemas.

Kodu näeb mul hetkel välja nagut katastroofiala, sest ma pmõtselt jooksen sealt ainult läbi ja magama. Kunagi tuleb kevadine suurpuhastus, siis, kui koormusmatk ja kõik sellele järgnev läbisaab.

Uijuuuuh - ja ma ei saa üle sellest, et me ühte oma võistkonda ei möllind eel-Erna arvestusse, sest eel-Ernale ple ühtki naiskonda reganud, mistähh, et meil oleks olnud otsepääs Ernale - kuime kenasti ikka lõpetanud oleks (miks eestikeeles tingivat tulevminevikku ple). Nemad st küll, sest mina olen see tagavaravaruvariant. Lisaks sellele olen ma ka tagavara- ehk poolekohaga esindaja ja ilma igase tagavarata tahetakse mind ka juba rajakohtunikuks panna.

Esinemiskostüümi sain ma ka ja see on ka omaette teema. Aga ilus näeb välja. Kuima aega saan, siis ma rõõmustan selle üle oma 5 min.

Eelmine lõik kusjuures ple üldse seotud üleeelmisega, aga lihtsalt ma pidin selle ka siia vahele äramainima. Et ma kannan ikka kleita ka - ehkki see eelmisest lõigust just nii välja eituld. Ja tantsin ja olen üldse nii üdini naiselik et suremaha.

Kui nüüd positiivsemale lainele minna, siis nädvahel laskmistel sain ma 150m pealt lamades kümnesse ja 50m pealt püsti ka kümnesse ja kaks korda kohe! Ja tihedus ja tabavus oli ka täiesti arvestatav. Lasime seda ca 5-kilost aeru AK-4. H&K USP-i ka, aga sellest ma pikemalt rääkida ei soovi. Ilmselt mitte keegi, kes seda lasi, ei soovi. Krdi kipaka relva on seed sakslased ikka teinud... PM oli nii nunnu – olgugi, et 8 hoiatuslasku ja 1 täpne vise – no aga oli ka, mida visata ikka. H&K küll nii hästi ei lenda. Plamass ka, no missa tahad.

Aga igatahes ma otsustasin oma laskmistulemuste üle ca veerand tundi õnnelik ja rahul olla. Midagigi, mis sujunud on, eksole. Arvestades seda, et viimase 3-4 aasta jooksul oli see mul kolmas tiiruskäimine. Kusma küll varem olnudolen, arumaisaa...

See nädvahe ma lähen Carl Gustavit - tankitõrjegranaadiheitja, mis vale laskeasendi korral võib ka osa laskjast ärapõletada - laskma, oh kuidas ma seda oodanud olen. Ja selle nimel ja selle eest pean ma neile süüa tegema. See on ka ainus võimalus, kuidas minusugune sellist riistapuud lasta saab. Et lähen ja teen näo, et olen toitlustaja; paar registreerunut jätab kindlasti kohaletulemata ja mõni, kes korra juba lasknud on, enam teist korda eitaha (kinnitatud andmed); tekib olukord, et moona jääb üle ja - voila! - siis tulen katla tagant mina, üleni valges...
Mina ja süüategema „vabatahtlikult” eksole – saate isegi aru, et odavalt ma ennast ei müü...

Tglt on see ka armas, et minu supporditavad (eestifillid võivad mind südamerahuga oksatõmmata sellepeale) liikmed minu igaseid emaile lausa fanaatiliselt vajavad ja ootavad, olgugi, et need harva on optimismisisendavad - "krt nad ei and meile ikka transporti"; "ilge jama, see kah ei tule meie esindajaks"; "klge hakake nüüd tõsiselt maleva mehi maha jooksma, sest olukord on hetkel täesti JAMA"; "andsid meile transpordi ja võtsid ka, rrsk!" - üleeila just keegi kurtis, et ma polevat tervelt kaks päeva neile kirjutanud - et kirjutagu ma ikka midagi, kasvõi seda, et nad varustuse ülevaataks; ma siis hämminguga, et miks ma seda kirjutama pean, kuite seda isegi nii hästi teate - nu aga kirjutagu ma, ükskõik mida, aga kirjutagu, et siis on ikka kohe kindlam tunne. Usu läbi nemad õndsaks saavad, halleluuja.

Neetult tubli pisiõde on mul ka, käis üsnaäsja Saksamaal mingit filmikammi tegemas ja plaanib kuldmedaliga lõpetada ja käib matemaatika olümpiaadidel - meie paduhumanitaaride suguvõsa eksole - ja töödab samal ajal kolme koha peal ja ültse. See on see rubriik, et mida rohkem teed, seda rohkem jõuad. Minu vedru on vist juba mahakäind.

Ja millegi üle pidin ma veel ca paar minutit rõõmustama, aga ma ei mäleta enam, misse oli. Aga õnneks on hetkel ka hunnikute viisi neid asju meelest äraläind, mille üle tglt kurvastada oleks vaja ja kohe põhjalikult. Nii et hetkel ma olen endalt pommivöö ää võtnud - sellel eesmärgil ma siia kribama tglt tulingi, et veidi mahajahtuda - ja valmis õhinaga koormusmatka jaoks menüüd koostama, sinna vahele poolesilmaga prkeelekodulugedes.