Aaaaruanne

Üldiselt on need erinevad aastad mu peas segi kut pudur ja kapsad ja erandiks ple seegi aasta. Miskeid lubadusi ma and ple ega andma ka hakka, olen selleks juba liiga mõistlik. Aga kui võtsin hetke ja mõtlesin tagasi mööduvale aastale, siis esimese hooga meenus üks positiivne ja üks negatiivne fakt:

1) ma ei ole sel aastal kordagi lauapeal tantsinud
2) olen käinud kirikus aint meie peapiiskopi Philippe Ilusa peetud missadel

Kui mõni nüüd arvab et see esimene positiivne tähelepanek on, siis arvaku veel korra, sest tegelikult on kohalikus geokanoonilisjuriidilisjnejne-kontekstis Philippe vägagi arvestatav tegija ja üks mu lemmikuid. Või no palju meil siin üldse on sellised preestreid, kes ei häiri...

Hea sõnaga meenutaks siinkohal veel ka seda hoogtöö- ja palvelaagrit Kodasemal isa Arturi käe all, mis taastas hetkeks taas lootuse katoliikliku elu võimalikusesse Maarjamaal. Et nad sinna Kodasemale ka nii harva satuvad... Sealt on pärit ka ühe elu lõbusama missa mälestused - paar inimest lausa olid sunnitud kabelist lahkuma, kuna neil tekkis täiesti homeeriline naeruhoog. Süüdi polnud üldse mitte isa Artur, vaid üks väike koerake, kes ka iseenesestmõistetavalt missast osa võttis ja ennast seal väga sundimatult tundis ja reageeris igati adekvaatselt kogu oma miimika ja kehakeelega isa Arturi tekstile.
Pärast missat läks isa Artur mingi seltskonnaga aeda ja hakkas seal midagi sõnulkirjeldamatult arusaamatut tegema - ronis redeliga puu otsa, riputas ennast oksa külge ja allajäänud üritasid siis teda jalgadest tõmmata. Igatahes tundus neil kõigil väga lõbus olevat, selle kinnituseks loopisid nad isa Arturit vahepeal heinaga. Jõllitasime neid hämminguga läbi köögiakna veidi aega - see meie Skeptikute Kongregatsioon - kuniks Rebane turtsadades selja pööras ja topeltsarkasmiga märkis: "Ma ei saa aru, miks usklikke napakateks peetakse, no tõepoolest!!"
Ei saa aru jah...

Ent selle negatiivse fakti kompenseerimiseks olgu mainit, et ma sel aastal jaanipäeva varahommikul silkasin ihualasti mööda rukkipõldu. Õnneks kustutas meie ihufotograaf mingi hetkelise segaduse/selguse ajel enamus sellealast fotomaterjali ära, nii et mul ei saa tekkida vähimatki kiusatust siia illustreerivat materjali panna.

Ja ongi aasta nö tulipunktid kokku võetud, ülejäänu ei vääri eraldi väljatoomist.