Ellujoomiskursused

Mu kolleegid on nii hoolitsevad, nad ei jäta mainimata, kui ma nende arvates veidi kehvem välja näen kui enamasti - mis tuleb enamasti sellest, et ma olen pidanud hommikul sigavara st kl 9 ülestõusma, et kümnesesse loengusse jõuda. See ju ei mõju üldisele konditsioonile just hästi ja ka väljanägemine on mul täpselt selline, nagu ma oleks kl 9 ülestõusnud. Magamamineku kellaajast me ei räägi, see teema läheks liiga käest ära.

Ettekanne mudkui edeneb ja kuna prkeelt ei tohi ka unarusse jätta, siis on taas järjekordne paabel - minu vanuses vist ple ka keelte taasõppimine enam kergete killast.

Lisan oma ettekandesse aina värvikirevamaid ja kaunemaid ja vaimukamaid pilte - kompensatoorne mehhanism peab ju toimima, kui sisu ei ole, siis vähemalt väljanägemist saavad nad küll rohkem kui rubla eest. Lõpuslaid on selline, et mina puhkeks küll nutma, kui ma seda esimest korda näeks - see on lihtsalt nii ilus.

Õnneks on kohe peale minu ettekannet (kui nad kõik äranutnud ja pisarad pühkinud on) lunch ja excursion, loodetavasti on nad selle aja peale juba näljast silmanägemist kaotamas ja janunevad ekskurseerimise järgi mööda maalilist Hiiumaa rannikut.

Lohutuseks sain teada, et mitte ainult mina, vaid ka kõik teised minu töögrupist, kes sinna konverentsile tulevad, peavad ettekande tegema. Ometigi on õigulus jalule seatud. Õnneks on meie kõigi ettekanded esimese päeva hommikul, siis võib kuni konverentsi lõpuni lipsu lõdvaks lasta - mitte et meie töögrupi liikmed seda juba enne ettekannet ei tee, sest milleks põdeda paratamatuse pärast, seepst jätame enamasti lipsud juba vaikimisi maha.

Ehkki mulle valmistab ikkagi koledal kombel meelehärmi mõte, et minu relvaõed turnivad köitega ehitistel, luuravad majade ümber, hõivavad hooneid, puhastavad granaatidega trepikodasid ja ruume, julgestavad vallutatud maju ja rajavad neisse kaitse - samal ajal kui mina joon kohustuslikus korras kuskil Hiiumaa udubeenes motellis rootsi teadlastega, chillin mullivanniga saunas ja magan puhaste linadel vahel kõigi mugavustega numbritoas - no kas see pole röökiv ebaõiglus!!? Aga jah, elu pole ainult mõnus äraolemine õppustel, vahepeal tuleb üritada tsiviilis ka kohustusi täita ja hakkama saada. Ellujäämine v -joomine, mine võta kinni.

Reedel on üks dokkaitsmine ja kolmapäeval on üks dokkaitsmine ja siis ülejrgmine kolmap on ka veel üks dokkaitsmine. No nii neetult tihe programm, et nagu meil mehed siin kurtsid - vahepeal ei jõua kainekski saada, kui juba uus jooma pealetuleb. Oijah, ja siis on veel mõned insta sünnipäevad ka - graafik on igatahes tihe. Küll on hea, et enne jõulupidusid ma saan veeta kained ja karsked nädalad Meegomäel. Parimat jõulupuhkust on raske soovidagi.

Kaarli blogi kaudu sain teadlikuks sellest, et Coca-Cola Plaza ja Eesti Energia kasutavad rohelist energiat. Mina küll ei tahaks oma väikest ja väärtusetut, ent ausat (vähemalt ausaMAt ) nime selliste kõrval näha. Inimesed, vaadake ette, mille sisse te astute.